Pere tööjaotus
Kodune tööjaotus: kuidas jagada ka meeles pidamist
Sageli on kodutööd justkui jagatud, aga keegi peab ikka märkama, et piim on otsas, meeles pidama, et lapse trenniriided vajavad pesu, ja teistele meelde tuletama. See nähtamatu osa väsitab sama palju kui tegemine ise. Seda saab jagada, kui see kõigepealt nähtavaks teha.
Neli sammu
Kirjutage üks töö lahti
Valige üks korduv töö, näiteks poeskäik või pesu, ja kirjutage üles kõik selle osad: märkamine, otsustamine, planeerimine, tegemine ja järelkontroll.
Andke üle terve töö
Kui üks peab ikka märkama ja meelde tuletama, on edasi antud ainult tegemine. Leppige kokku, kes hoiab tervet tööd algusest lõpuni.
Leppige kokku piisav tulemus
Mis on „tehtud”? Millal? Mis saab siis, kui ei jõua? Selge kokkulepe hoiab ära hilisema vaidluse selle üle, kas töö sai korralikult tehtud.
Vaadake nädala pärast üle
Rääkige lühidalt ja ilma süüdistamata, mis toimis ja mida muuta. Kokkulepet võib alati kohendada.
Mida üle andes jälgida
- Andke koos tööga üle ka otsustusõigus: kes teeb, see otsustab ka, kuidas.
- Ärge tehke teise eest tööd ära, kui see ei vasta täpselt teie harjumusele.
- Lapsele sobivad eakohased tööd. Täiskasvanu vastutust lapsele ei anta.
Väljamõeldud näide
Kuidas see välja võib näha
- Olukord
- Triinu peab meeles, millal pesukorv on täis ja kellel on homme trenniriideid vaja. Andres paneb masina käima, kui Triinu palub.
- Esimene katse
- Kõigepealt lepiti kokku, et Andres „aitab pesuga rohkem”. Kahe nädala pärast palus Triinu ikka iga kord.
- Mis aitas
- Siis andis Triinu pesu Andresele tervikuna üle: Andres vaatab kolmapäeval ja pühapäeval korvid üle ning teab, et trenniriided peavad esmaspäevaks kuivad olema. Triinu enam meelde ei tuleta. Kolmandal nädalal toimis see ilma meeldetuletuseta.